Euroopa uue tööhõive dünaamika geograafia

Uutest töökohtadest luuakse aastaks 2025 pooled teadmuspõhises majanduses, mis kasvab ennekõike end juba kehtestanud finants-, äriteenuste ja hariduskeskustes, kus on palju kapitali, head ühendused ja uusim tehnoloogia. Seni on teadmuspõhine majandus metropoliseerumist võimendanud ning haritud noored Ida-Euroopast ja Vahemeremaadest on suundunud Euroopa keskmesse ja Põhjamaadesse. Vähem arenenud ja ääremaalised piirkonnad on ebasoodsas olukorras, sest pole ressursse meelitamaks teadmuspõhiseid ettevõtteid ja kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid.

Igas asukohas on võimalik olla innovatiivne ja teha midagi unikaalset, millega luua uusi töökohti ja anda noortele põnevaid võimalusi. Regionaalsete erinevuste vähendamiseks ja territoriaalse ühtsuse edendamiseks tuleb ühtekuuluvuspoliitikas leida tasakaal teadmuspõhisee arengu ning territoriaalse ja sotsiaalse lõhestumise vahel. Teadmuspõhise majanduse arengu hoogustamine jättes tähelepanuta üha kasvavad keskus-ääremaa erinevused on ohukohaks kogu Euroopale.

Eesti on suutnud kiiresti edeneda teadmuspõhise majanduse arendamises, eristub täna positiivselt ülejäänud Ida-Euroopa taustal ja on saanud alates 2016ndast sisserändemaaks. Samas jätkub siseriiklik polariseerumine: Harju- ja Tartumaa teadmuspõhised ettevõtted värbavad töötajaid üle maailma, samas kui mujal Eestis väljaränne jätkub. Millised meetmeid kasutavad Euroopa regioonid teadmuspõhiste ettevõtete ja talentide ahvatlemiseks? Vaata kommenteeritud kokkuvõtet ja aruannet originaalversioonis allpool.

Eestikeelne kokkuvõte

Uuringu lõpparuanne (inglise keeles)

Uuringu täielik leht koos lisadega

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

  

Joonisel tööjõu hõivatuse osakaal tehnoloogia- ja teadmuspõhises majanduses 2014. aastal