- AVALEHT
- UUDISED
- PROGRAMMIST
- UURINGUD
- Euroopa uue tööhõive dünaamika geograafia
- Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete paiknemine ja arengusuundumused Euroopas
- Euroopa territoriaalsed tulevikustsenaariumid
- Jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu käsitlemine strateegiadokumentides
- Vähese CO2-heitega majandus
- Euroopa siseperifeeriad
- Varasemad ESPON 2013 uuringud
- Euroopa visioonid ja territoriaalsed stsenaariumid
- Regioonide vastupanuvõime majanduskriisidele
- Globaliseerumise ruumilised mõjud Euroopale ja selle regioonidele
- Euroopa regioone ja linnu mõjutavad rändevood ja demograafia
- Euroopa regioonide ja linnade atraktiivsus
- Innovatsioonimustrid
- Regionaalne ja kohalik transpordi ühendatus ja mustrid
- Tulevikusuunad Euroopa linnades
- Euroopa aglomeratsioonimajandus
- Parimad arengutingimused Euroopa metropolides: Pariis, Berliin ja Varssavi
- Linnastumine ja mitmekeskuseline areng Kesk-Euroopas
- Teisesed kasvukeskused ja territoriaalne areng
- Väikelinnad
- Piiriülesed mitmekeskuselised linnaregioonid
- Euroopa arenguvõimalused maapiirkondades
- Maapiirkondade arengupotentsiaal
- Valikuline ränne ja soolised erinevused maapiirkondades
- Euroopa saarte areng – Euroopa saared ja ühtekuuluvuspoliitika
- Kliimamuutus ning selle territoriaalne mõju piirkondadele ja kohalikule majandusele
- Rohelise majanduse regionaalarengu potentsiaal
- Euroopa maakasutusmustrid
- Euroopa merealade arendamise võimalused ja ohud
- Regioonide energiavaesusriskid
- Avalikud teenused
- Ruumispetsiifiline haldus
- Euroopa territoriaalne koostöö kui majanduskasvu, töökohtade ja elukvaliteedi tegur
- Regionaalsed integreeritud strateegiad Euroopas
- ESPONi rakendusuuringud piiriülese ruumilise arengu planeerimisel
- Euroopa Liidu teadus- ja arenduspoliitikate rakendamise koordineerimine ja monitooring regionaalsel tasandil
- Institutsionaalne võimekus territoriaalseks arenguks
- ESPON ja territoriaalse mõju hindamine
- Rahvusvahelised tugimeetodid Euroopa koostööks
- Regionaalse ja territoriaalse tundlikkuse hindamine
- Ruumilised indikaatorid Euroopa 2020 strateegia territoriaalseks analüüsiks
- Ruumilised stsenaariumid
- Territoriaalse suutlikkuse monitooring
- Transpordi- ja põllumajanduspoliitikate ruumilised mõjud
- Läänemere regiooni territoriaalne seire
- ANALÜÜSIVAHENDID
- KONTAKT
- HANKED
- Uus programmiperiood
Euroopa siseperifeeriad
Pea kõigis Euroopa riikides leidub siseperifeeriaid, on antud uuringu üks peamisi tulemusi. Siseperifeeria on piirkond riigis, mis on madalama majanduspotentsiaaliga, mille puhul on ligipääs avalikele teenustele tunduvalt kesisem või kus elukvaliteet on tunduvalt madalam neid ümbritsevatest aladest. See ei ole tingitud ainult füüsilisest kaugusest tulenevast piirangutest nagu oleme harjunud perifeeriat defineerima (mõelgem näiteks kaugemate väikesaarte peale), vaid tegemist on erinevatel põhjustel väljakujunenud mahajäänumate piirkondadega riigis.
Siseperifeeria tekkel mängivad võtmerolli ühendused kohalike keskustega (sh taristu seisukord), kohaliku majanduse struktuur ja tööhõive ning teenuste ligipääsetavus. Nii on endised monofunktsionaalsed regionaalkeskused ja tööstuslinnad muutumas perifeerseteks, kui pole suudetud majandust vajalikul määral ümber struktureerida. Nõiaringi võimendab avalike teenuste kadumine, mis omakorda mõjutab elukvaliteeti ja väljarännet.
Mõned tähelepanekud uuringu tulemustest:
- siseperifeeriaid on enam piirialadel, st siseperifeeria klassifikatsioon kattub sageli füüsiliselt kaugemate ehk ääremaastuvate aladega riigis;
- siseperifeeria tekkel ei mängi rolli vaid kõnealuse ala majanduslik positsioon ja asukoht, vaid ka selle suhteline positsioon antud regioonis ja/või piirkonnas (näiteks ei pruugi tulemust anda ainult reisiaegade vähendamine vaid ligipääsetavuse vähendamine võrreldes teiste konkureerivate piirkondadega);
- siseperifeeriaid asub ka suurte linnade tagamaal, kus määravaks on linna mõju meelitades võtmeteenuseid suurlinna (nii võiks selgitada näiteks Tartumaal mõningast tervishoiuteenuste vähenemist, sest ei suudeta konkureerida selles osas Tartuga, mis meelitab parema valiku ja ilmselt ka soodsamate hindadega).
Uuringu lõpparuannet sirvides saab muuhulgas teada, millised tegurid võivad viia siseperifeeria tekkeni, millised on siseperifeerijate leviku tendentsid Euroopas ning kuidas võiks selliseid piirkondi arendada konkurentsivõimelisemateks.
Uuringu lõpparuanne (inglise keeles)
Uuringu täielik leht koos lisadega
