Hajaasustus on Eesti tulevikustsenaarium
Vähe asustatud piirkondi võib leida peaaegu igast Euroopa riigist. Kui Madalmaad, Saksamaa, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sveitš ja suur osa Itaaliast hakkavad silma suurema asustuse poolest, siis Põhjamaades, Iiri- ja Šotimaal, Portugalis, Hispaanias, Prantsusmaal, Balti riikides, Rumeenias, Bulgaarias ja Kreekas leidub seevastu enim hõredalt asustatud piirkondi. Ometigi on need piirkonnad väga erineva olemusega.
ESPONi erinevate uuringute tulemuste süntees toob esile Euroopa hajaasustuse erinevused. Kui Põhjamaade hajaasustus tähendab elanike hajusust tegelikult majanduslikult väga hästi toimivates piirkondades stabiilse rahvaarvu tingimustes, siis Ida-Euroopas viitab hajaasustus periferiseerumisele, mis on seotud ettevõtluse väljasuremisega maapiirkondades, eraldatusega kaasaegsetest kommunikatsiooniviisidest ja rahvaarvu vähenemisega.
Ruumiline planeerimine kahaneva elanikkonnaga piirkondades nõuab senisest täiesti erinevat lähenemist, mille puhul tuleb loobuda traditsioonilisest kasvule orienteeritud planeerimisest. Eesti vajab üha rohkem läbimõeldud tegevuskava, kuidas kahanevat linna või valda planeerida, kuidas sellega kohaneda ning kahanemise vastu võidelda.
Toome siinkohal viite ühele esimestest lähteseisukohtadest kahanevate piirkondade planeerimisel:
https://planeerimine.ee/static/sites/2/suunised-kahanevate-piirkonade-planeerimiseks.pdf
Soovitame vaadata ka järgmiseid ESPONi uuringuid:
BRIDGES – Territories with Geographical Specificities
ACTAREA – Thinking and Planning in Areas of Territorial Cooperation
PROFECY – Inner Peripheries
