Kuidas linnakeskkond eakatele sobivaks muuta? ESPONi uuring pakub lahendusi
Läänemaailm on vananev: Eurostati prognooside kohaselt moodustavad üle 65-aastased 2050. aastal ligi kolmandiku Euroopa rahvastikust. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on käesoleva kümnendi nimetanud tervisliku vananemise kümnendiks (Decade of Healthy Ageing), et pöörata tähelepanu eakate, nende lähedaste ja kogukondade elu parandamise vajalikkusele. Eesmärk on parandada inimeste elukvaliteeti ka kõrgemas eas, kui inimesi vaevab enam terviseprobleeme, aga ka üksindus ning füüsiline ja sotsiaalne eraldatus.
ESPONi juhtimisel viidi läbi uuring „Adapting European Cities to Population Ageing: Policy Challenges and Best Practices (ACPA)“, kus kaheksa linna (Amsterdam, Barcelona, Göteborg, Hengelo, Manchester, Nantes, Oslo, Zaragoza) näitel uuriti, milliste meetoditega on võimalik vanemas eas inimesi toetada. Nüüdseks on valminud uuringu kokkuvõte, mis toob välja üldised põhimõtted, millest erinevad osapooled peaksid lähtuma. Samuti tutvustab raport 33 praktilist tegevust ja meetodit, mida uuringus osalenud kaheksas linnas on edukalt rakendatud ning mis väikeste kohandustega toimivad hästi ka mujal.
Raport rõhutab pikaajalise strateegia olemasolu keeruliste ja komplekssete probleemidega tegelemisel. Strateegiat soovitatakse rakendada 4-5 aastaste perioodide kaupa ehk täpselt nii pikalt, kui on üks valimistsükkel. Uuring hoiatab liigeste üldistuste eest – eakad ei ole üks suur ja homogeenne grupp. Nagu kogurahvastikus, on ka eakate hulgas kultuurilised, rahvuslikud, soolised ja teised erinevused, mis võib teatud inimesed pahaaimamatult kõrvale jätta.
Eakate inimeste kaasamise puhul on väga oluline meeles pidada, et kui vaikimisi liigub kogu kommunikatsioon digitaliseerumise suunas, siis suur hulk eakaid digimaailmast osa ei saa ning olulisel kohal on trükimeedia ning suust suhu liikuv info. Trükitud kuulutuste ja artiklite puhul tuleb silmas pidada, et tekst oleks selge sõnumiga ning kasutataks kontrastseid värve, et tekst ka kehvema nägemisega loetav oleks. Lisainfo küsimiseks on alati mõistlik lisada meiliaadressi ja kodulehe kõrvale ka telefoninumber, mida eakad meelsamini kasutavad. Suust suhu liikuva info puhul on nutikas kaasata n-ö võtmeagente ehk aktiivsemaid eakaid, kes jagaksid infot ka vähem aktiivsetele eakatele oma naabruskonnas.
ESPONi ACPA uuring lähtub WHO jaotusest, mis jagab probleemid ja lahendused neljaks: elamud ja füüsiline keskkond, transport ja mobiilsus, tervis ja hoolitsus ning sotsiaalne elu. Eakate jaoks on oluline, et linnas oleks piisavalt palju seljatugedega pinke ning tänavad oleksid valgustatud ja turvalised – see julgustab eakaid kodust välja tulema. Mitmed uuringus osalenud linnad peavad oluliseks eakatele antavaid toetusi ja abi kodude ümberkohandamiseks, et inimesed saaksid kauem iseseisvalt kodudes hakkama. Mida kauem suudavad eakad iseseivalt või väikese abiga kodus elada, seda väiksem on surve ja koormus sotsiaalabisüsteemidele.
Üheks olulisemaks aspektiks peavad uuringu koostajad eakate kaasamist – tähtis on eakate käest küsida, mis neid konkreetses linnas või naabruskonnas häirib või takistuseks on. Uuringus osalenud linnade head praktikad ulatuvad seinast seina: eakate sõbralike poodide esiletõstmisest roosade bussideni ning eakate ja tudengite ühisest elupinna jagamisest vanadusest rääkivate etenduste ja jutuõhtuteni. Kõigi 33 praktilise tegevusega saab tutvuda uuringu kokkuvõttes: https://www.espon.eu/policy-handbook-supporting-decade-healthy-and-inclusive-urban-ageing. Kõik uuringu materjalid on leitavad ESPONi kodulehelt: https://www.espon.eu/ACPA. Lisaks leiab rohkem näiteid headest praktikatest WHO andmebaasist (Global Database of Age-friendly Practices): https://extranet.who.int/agefriendlyworld/afp/.
