- AVALEHT
- UUDISED
- PROGRAMMIST
- UURINGUD
- Euroopa uue tööhõive dünaamika geograafia
- Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete paiknemine ja arengusuundumused Euroopas
- Euroopa territoriaalsed tulevikustsenaariumid
- Jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu käsitlemine strateegiadokumentides
- Vähese CO2-heitega majandus
- Euroopa siseperifeeriad
- Varasemad ESPON 2013 uuringud
- Euroopa visioonid ja territoriaalsed stsenaariumid
- Regioonide vastupanuvõime majanduskriisidele
- Globaliseerumise ruumilised mõjud Euroopale ja selle regioonidele
- Euroopa regioone ja linnu mõjutavad rändevood ja demograafia
- Euroopa regioonide ja linnade atraktiivsus
- Innovatsioonimustrid
- Regionaalne ja kohalik transpordi ühendatus ja mustrid
- Tulevikusuunad Euroopa linnades
- Euroopa aglomeratsioonimajandus
- Parimad arengutingimused Euroopa metropolides: Pariis, Berliin ja Varssavi
- Linnastumine ja mitmekeskuseline areng Kesk-Euroopas
- Teisesed kasvukeskused ja territoriaalne areng
- Väikelinnad
- Piiriülesed mitmekeskuselised linnaregioonid
- Euroopa arenguvõimalused maapiirkondades
- Maapiirkondade arengupotentsiaal
- Valikuline ränne ja soolised erinevused maapiirkondades
- Euroopa saarte areng – Euroopa saared ja ühtekuuluvuspoliitika
- Kliimamuutus ning selle territoriaalne mõju piirkondadele ja kohalikule majandusele
- Rohelise majanduse regionaalarengu potentsiaal
- Euroopa maakasutusmustrid
- Euroopa merealade arendamise võimalused ja ohud
- Regioonide energiavaesusriskid
- Avalikud teenused
- Ruumispetsiifiline haldus
- Euroopa territoriaalne koostöö kui majanduskasvu, töökohtade ja elukvaliteedi tegur
- Regionaalsed integreeritud strateegiad Euroopas
- ESPONi rakendusuuringud piiriülese ruumilise arengu planeerimisel
- Euroopa Liidu teadus- ja arenduspoliitikate rakendamise koordineerimine ja monitooring regionaalsel tasandil
- Institutsionaalne võimekus territoriaalseks arenguks
- ESPON ja territoriaalse mõju hindamine
- Rahvusvahelised tugimeetodid Euroopa koostööks
- Regionaalse ja territoriaalse tundlikkuse hindamine
- Ruumilised indikaatorid Euroopa 2020 strateegia territoriaalseks analüüsiks
- Ruumilised stsenaariumid
- Territoriaalse suutlikkuse monitooring
- Transpordi- ja põllumajanduspoliitikate ruumilised mõjud
- Läänemere regiooni territoriaalne seire
- ANALÜÜSIVAHENDID
- KONTAKT
- HANKED
- Uus programmiperiood
Funktsionaalsed tagamaad
Funktsionaalsed tagamaad – Functional Indicators Tool
Funktsionaalsete tagamaade modelleerimise vahend (FIT) on praktiline tööriist transpordivõrgustiku ja asustuse tagamaade analüüsimiseks.
FIT võimaldab poliitikakujundajatel, ametnikel aga ka teadlastel leida erinevatel haldustasanditel ajageograafilisi funktsionaalseid tsoone. Mudel väljendab NUTS2 ja NUTS3 tasandil tagamaa ulatust 1, 2, 4 ja 8 tunni areaalis kogu elanikkonnale, aktiivsele tööealisele elanikkonnale ning SKT ehk majanduspotentsiaali alusel. Andmeid saab võrrelda 2001, 2006 ja 2011 lõigetena. Tagamaid saab analüüsida kas riigipiiridega või ühisturuna, mis toob välja riigipiiride tõkestava rolli regionaalarengus ja territoriaalses ühtekuuluvuses. Samuti on pakutud oma regiooni sisse zoomimise võimalust ning regioonide võrdlemise lahendust. Graafikuid, kaarte ja andmeid saab maha laadida erinevates vormingutes, et neid kasutada aruannetes või ettekannetes. FIT on üsna mugav ja mõistetav kasutamiseks ka mitte-ekspertidele – erinevaid välju saab täpsustada abinupuga. Lisatud on põhjalik abikeskkond, milles on toodud võtmemõisted, kontseptsioonid ja meetodid, mis kõik aitab kaasa tagamaa-funktsionaalsuse mõistmisele, mis jääb n-ö musta kasti sisse.
Kaardil on esitatud 10% rahvastiku tagamaa multimodaalse transpordi korral, kus Tallinnast liikumisel süda-Eestisse väheneb 10% rahvastiku tagamaa 6 tunnilt 7-le.
