- AVALEHT
- UUDISED
- PROGRAMMIST
- UURINGUD
- Euroopa uue tööhõive dünaamika geograafia
- Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete paiknemine ja arengusuundumused Euroopas
- Euroopa territoriaalsed tulevikustsenaariumid
- Jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu käsitlemine strateegiadokumentides
- Vähese CO2-heitega majandus
- Euroopa siseperifeeriad
- Varasemad ESPON 2013 uuringud
- Euroopa visioonid ja territoriaalsed stsenaariumid
- Regioonide vastupanuvõime majanduskriisidele
- Globaliseerumise ruumilised mõjud Euroopale ja selle regioonidele
- Euroopa regioone ja linnu mõjutavad rändevood ja demograafia
- Euroopa regioonide ja linnade atraktiivsus
- Innovatsioonimustrid
- Regionaalne ja kohalik transpordi ühendatus ja mustrid
- Tulevikusuunad Euroopa linnades
- Euroopa aglomeratsioonimajandus
- Parimad arengutingimused Euroopa metropolides: Pariis, Berliin ja Varssavi
- Linnastumine ja mitmekeskuseline areng Kesk-Euroopas
- Teisesed kasvukeskused ja territoriaalne areng
- Väikelinnad
- Piiriülesed mitmekeskuselised linnaregioonid
- Euroopa arenguvõimalused maapiirkondades
- Maapiirkondade arengupotentsiaal
- Valikuline ränne ja soolised erinevused maapiirkondades
- Euroopa saarte areng – Euroopa saared ja ühtekuuluvuspoliitika
- Kliimamuutus ning selle territoriaalne mõju piirkondadele ja kohalikule majandusele
- Rohelise majanduse regionaalarengu potentsiaal
- Euroopa maakasutusmustrid
- Euroopa merealade arendamise võimalused ja ohud
- Regioonide energiavaesusriskid
- Avalikud teenused
- Ruumispetsiifiline haldus
- Euroopa territoriaalne koostöö kui majanduskasvu, töökohtade ja elukvaliteedi tegur
- Regionaalsed integreeritud strateegiad Euroopas
- ESPONi rakendusuuringud piiriülese ruumilise arengu planeerimisel
- Euroopa Liidu teadus- ja arenduspoliitikate rakendamise koordineerimine ja monitooring regionaalsel tasandil
- Institutsionaalne võimekus territoriaalseks arenguks
- ESPON ja territoriaalse mõju hindamine
- Rahvusvahelised tugimeetodid Euroopa koostööks
- Regionaalse ja territoriaalse tundlikkuse hindamine
- Ruumilised indikaatorid Euroopa 2020 strateegia territoriaalseks analüüsiks
- Ruumilised stsenaariumid
- Territoriaalse suutlikkuse monitooring
- Transpordi- ja põllumajanduspoliitikate ruumilised mõjud
- Läänemere regiooni territoriaalne seire
- ANALÜÜSIVAHENDID
- KONTAKT
- HANKED
- Uus programmiperiood
Euroopa uue tööhõive dünaamika geograafia
Uutest töökohtadest luuakse aastaks 2025 pooled teadmuspõhises majanduses, mis kasvab ennekõike end juba kehtestanud finants-, äriteenuste ja hariduskeskustes, kus on palju kapitali, head ühendused ja uusim tehnoloogia. Seni on teadmuspõhine majandus metropoliseerumist võimendanud ning haritud noored Ida-Euroopast ja Vahemeremaadest on suundunud Euroopa keskmesse ja Põhjamaadesse. Vähem arenenud ja ääremaalised piirkonnad on ebasoodsas olukorras, sest pole ressursse meelitamaks teadmuspõhiseid ettevõtteid ja kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid.
Igas asukohas on võimalik olla innovatiivne ja teha midagi unikaalset, millega luua uusi töökohti ja anda noortele põnevaid võimalusi. Regionaalsete erinevuste vähendamiseks ja territoriaalse ühtsuse edendamiseks tuleb ühtekuuluvuspoliitikas leida tasakaal teadmuspõhisee arengu ning territoriaalse ja sotsiaalse lõhestumise vahel. Teadmuspõhise majanduse arengu hoogustamine jättes tähelepanuta üha kasvavad keskus-ääremaa erinevused on ohukohaks kogu Euroopale.
Eesti on suutnud kiiresti edeneda teadmuspõhise majanduse arendamises, eristub täna positiivselt ülejäänud Ida-Euroopa taustal ja on saanud alates 2016ndast sisserändemaaks. Samas jätkub siseriiklik polariseerumine: Harju- ja Tartumaa teadmuspõhised ettevõtted värbavad töötajaid üle maailma, samas kui mujal Eestis väljaränne jätkub. Millised meetmeid kasutavad Euroopa regioonid teadmuspõhiste ettevõtete ja talentide ahvatlemiseks? Vaata kommenteeritud kokkuvõtet ja aruannet originaalversioonis allpool.
Uuringu lõpparuanne (inglise keeles)
Uuringu täielik leht koos lisadega
Joonisel tööjõu hõivatuse osakaal tehnoloogia- ja teadmuspõhises majanduses 2014. aastal