- AVALEHT
- UUDISED
- PROGRAMMIST
- UURINGUD
- Euroopa uue tööhõive dünaamika geograafia
- Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete paiknemine ja arengusuundumused Euroopas
- Euroopa territoriaalsed tulevikustsenaariumid
- Jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu käsitlemine strateegiadokumentides
- Vähese CO2-heitega majandus
- Euroopa siseperifeeriad
- Varasemad ESPON 2013 uuringud
- Euroopa visioonid ja territoriaalsed stsenaariumid
- Regioonide vastupanuvõime majanduskriisidele
- Globaliseerumise ruumilised mõjud Euroopale ja selle regioonidele
- Euroopa regioone ja linnu mõjutavad rändevood ja demograafia
- Euroopa regioonide ja linnade atraktiivsus
- Innovatsioonimustrid
- Regionaalne ja kohalik transpordi ühendatus ja mustrid
- Tulevikusuunad Euroopa linnades
- Euroopa aglomeratsioonimajandus
- Parimad arengutingimused Euroopa metropolides: Pariis, Berliin ja Varssavi
- Linnastumine ja mitmekeskuseline areng Kesk-Euroopas
- Teisesed kasvukeskused ja territoriaalne areng
- Väikelinnad
- Piiriülesed mitmekeskuselised linnaregioonid
- Euroopa arenguvõimalused maapiirkondades
- Maapiirkondade arengupotentsiaal
- Valikuline ränne ja soolised erinevused maapiirkondades
- Euroopa saarte areng – Euroopa saared ja ühtekuuluvuspoliitika
- Kliimamuutus ning selle territoriaalne mõju piirkondadele ja kohalikule majandusele
- Rohelise majanduse regionaalarengu potentsiaal
- Euroopa maakasutusmustrid
- Euroopa merealade arendamise võimalused ja ohud
- Regioonide energiavaesusriskid
- Avalikud teenused
- Ruumispetsiifiline haldus
- Euroopa territoriaalne koostöö kui majanduskasvu, töökohtade ja elukvaliteedi tegur
- Regionaalsed integreeritud strateegiad Euroopas
- ESPONi rakendusuuringud piiriülese ruumilise arengu planeerimisel
- Euroopa Liidu teadus- ja arenduspoliitikate rakendamise koordineerimine ja monitooring regionaalsel tasandil
- Institutsionaalne võimekus territoriaalseks arenguks
- ESPON ja territoriaalse mõju hindamine
- Rahvusvahelised tugimeetodid Euroopa koostööks
- Regionaalse ja territoriaalse tundlikkuse hindamine
- Ruumilised indikaatorid Euroopa 2020 strateegia territoriaalseks analüüsiks
- Ruumilised stsenaariumid
- Territoriaalse suutlikkuse monitooring
- Transpordi- ja põllumajanduspoliitikate ruumilised mõjud
- Läänemere regiooni territoriaalne seire
- ANALÜÜSIVAHENDID
- KONTAKT
- HANKED
- Uus programmiperiood
Euroopa territoriaalsed tulevikustsenaariumid
Üleminek taastuvate energiaallikate kasutamisele peaks aitama vähendada kliimamuutuste negatiivset mõju. Uuringu käigus loodi kolm potentsiaalset tulevikustsenaariumit Euroopa lähitulevikule.
(1) Euroopa kasutab 100% taastuvat energiat
Täielikult taastuvenergiale üleminek toob kaasa nii positiivseid kui ka negatiivseid tagajärgi. Tõenäoliselt liiguvad suure energianõudlusega tööstusharud osaliselt või täielikult Euroopast välja, sest siin ei ole nad enam konkurentsivõimelised. Samuti oleks nii energia kui ka transpordi hinnatõus sellise stsenaariumi kohaselt märkimisväärne, mis mõjutaks omakorda väiksema tootlikkusega piirkondi ja väiksema lisandväärtusega majandusharusid. Balti riigid ei ole ühegi taastuvenergia liigi jaoks geograafiliselt soodsas positsioonis. Uuringus tuuakse Balti riikide põhiprobleemina välja investeeringute puudumise taastuvenergiasse.
(2) Euroopa üleminek asukohapõhisele ringmajandusele
Asukohapõhise ringmajanduse idee on jäätmete minimeerimine ning kohaliku taaskasutuse ja -töötlemise tsükli loomine. Võimalike hüvedena on võiks see aidata regionaalse ebavõrdsuse kasvu pidurdada. Uuringu kohaselt on asukohapõhise ringmajanduse puhul tõenäoline, et majanduslikud erinevused Euroopa suurte ja arenenud ning väiksemate piirkondade vahel vähenevad, kuid samas võivad kannatada erinevad Lääne- ja Põhja-Euroopa arenenumad ja kõrge spetsialiseerumisega regioonid, mis juba praegusel hetkel on ökoloogiliselt innovatiivsemad ja juba investeerivad rohelisse majandusse.
(3) Euroopa kinnisvaraturu kokkuvarisemine
Kolmas stsenaarium hõlmab endast üle-Euroopalist kinnisvaraturgude kokkuvarisemist (tehingute märkimisväärset kahanemist või seismajäämist) ja selle mõju. Kõige tõenäolisemalt toimub kõrgema vastupanuvõimega regioonides lühiajaline kuid järsk majanduse allakäik ning seejärel stabiliseerumine, kuna kohalik turg, ühiskond ning avalik sektor on kohanemisvõimelisemad. Vähese vastupanuvõimega regioonides toimuks seevastu võrdlemisi järsk ja pikaajalise mõjuga majanduslangus, mis toob kaasa töötuse ja muud sotsiaalsed probleemid
Kuigi Eesti kuulub riikide hulka, kelle taastuvenergia kasutus on 2004. ja 2014. aasta vahel tõusnud, kasutatakse siiski palju ka fossiilseid kütuseid. Peamised aktuaalsed demograafilised trendid Eestis on rahvastiku vananemine ning linnastumine. Kõige rohkem kannatavad demograafiliste muutuste all maapiirkonnad. Sealne rahvastik vananeb palju kiiremini kui linnalistes asulates. Sealne elanikkond on juba niigi vana, sündimus on madal ja noored eelistavad võimaluse korral elama minna linnadesse. Tänu sellele degradeerub üha enam agraarne taristu ning kohalike elanike võimalused vähenevad veelgi. Hetkeolukorra valguses ei ole ükski stsenaarium Eesti maapiirkondade jaoks positiivne. Ka asukohapõhine ringmajandus on niivõrd väikese sihtturu juures küllaltki kulukas.
Uuringu lõpparuanne (inglise keeles)
Uuringu täielik leht koos lisadega
