Vähese CO2-heitega majandus

Kliimamuutuste tagajärjed on ka kõige positiivsema stsenaariumi korral tõsised: miljardid inimesed võivad hädavajalikest toitainetest ilma jääda, võib hävineda või teiseneda paljude piirkondade looduskeskkond, rohkem kui tõenäoline on erinevate liikide väljasuremine ning märgatavad on mõjud globaalsele rändele ning rahvusvahelisele majandusele.  Seetõttu on nüüdisaegse majanduse üks suurimaid väljakutseid majanduskasvu saavutamine järjest vähemate  ressurssidega. Antud uuringu eesmärgiks on anda ülevaade Euroopa riikide energia tarbimisest ajavahemikus 2002-2012 ning hinnata, kuidas Euroopa Liidu tasemel algatatud strateegiad ja meetmed süsihappegaaside emissiooni piiramiseks on leidnud kasutust riiklikul ja kohalikul tasandil.

Tulemustest selgub, et energianõudlus Euroopas on suurenenud, kuigi täna suudetakse väiksema energiakogusega toota tunduvalt rohkem. Kui Põhja- ja Lääne-Euroopas on energianõudlus vähenenud suuresti tänu elamufondi energiatõhususe paranemisele, on Lõuna- ja Ida-Euroopas on antud perioodi jooksul energiatarbimine tublisti suurenenud peamiselt elatustaseme tõusu tõttu. Perioodi suurim energianõudluse tõus on olnud Rumeenias ja Belgias. Suurimad taastuvenergia kasutajad on Norra (104,4% – müüvad ülejäägi naabritele), Island (95,4%) ja Albaania (72,4%), seevastu madalaimad Malta (1,1%), Luksemburg (4,6%) ja Küpros (4,9%).

Euroopa Liidu kliimamuutustega tegelemise strateegia kohaselt suunatakse enam vahendeid Vahemere äärsetele maadele ja Ida-Euroopa riikidesse. Kui taastuvenergia osakaal on märgatavalt suurenenud näiteks Rumeenias ja Lätis, siis Eesti on Ida-Euroopas taastuvenergia kasutusele võtmise poolest pigem mahajäänumate riikide seas.

Uuringu lõpparuanne (inglise keeles)

Uuringu täielik leht koos lisadega