ESPONi Planeerimiskonverentsi sessioonil arutleti energiataristu kiirkorras planeerimise valukohtade ja võimaluste üle
8. Tartu Planeerimiskonverentsil toimunud ESPONi erisessioon teemal „Mida toob kaasa energiataristu kiirplaneerimine?“ kujunes populaarseks ning seda kuulas 138 Eesti planeerijat, riigi ja kohaliku omavalitsuse töötajat, teadlast ja eksperti. Sessiooni ajendas korraldama kasvav tuuliku- ja päikeseparkide planeerimise vajadus, aga ka tõusev surve planeerida taastuvenergialahendusi kiiremini. Planeerimisprotsessi aeglust ilmestab asjaolu, et paljud käesoleval hetkel ehitatavad tuulikupargid planeeriti aastal 2015 ja hetkel planeeritavaid tuulikuparke saab kõige varem ehitama asuda 2030. Täiendav surve planeerimise tulemuslikkusele sunnib küsima, kas mõned planeerimise tööriistad ülepea töötavad.
Sessioonis tutvustati ESPONi üle-Euroopalist uuringut LOCATE (Territories and low carbon economy; https://www.espon.eu/low carbon economy). Uuringu materjalide põhjal võis tõdeda, et Eesti ei ole taastuvenergia kasutuselevõtu poolest suutnud paljude Ida-Euroopa riikidega samas tempos püsida. Kui vaadata taastuvenergiast elektri tootmist riigiti, siis võib tõdeda, et tuule- ja päikeseenergial põhinev elektri tootmine ei jälgi tuuleenergia kasutamise potentsiaali, vaid pigem määravad tänaseks rakendunud tootmismahu erinevate riikide regulatsioonid ja seadused, poliitiline tahe, erinevad toetusmäärad, elatustase ning tehnilised võimalused nagu elektrivõrgu seisukord. Eestis võib planeerimisprotsessi aeglus olla tõsiseks takistuseks taastuvenergia lahenduste kasutusele võtuks.
Teise ettekandena tutvustati ESPONi kasvuhoonegaaside mõju hindamismeetod ruumiliseks planeerimiseks (https://ggiatool.espon.eu/. Tegemist on veebitööriistaga, mis võimaldab planeerijal, poliitikakujundajal, teadlasel lihtsalt hinnata arendustegevuse vm planeeritavate meetmete hinnangulist mõju looduskeskkonnale.
Kolmandaks esitleti Rahandusministeeriumi poolt tellitud „Võrdlusriikide juhtumianalüüsi planeerimissüsteemi ja planeerimisõiguse viimase aja olulisematest muudatustest ja reformidest kohanemaks oluliste trendide ning uute väljakutsetega“. Võrdlusuuring tõi välja, et Eestil oleks teiste Euroopa riikide praktikast võimalik õppida taastuvenergia lahenduste planeerimisel. Näiteks on Läti ja Leedu tuulikuparkide planeerimisprotsessi oluliselt lihtsustanud, Saksamaa kavandamas olulisi muutusi. Võrdlusriikide analüüsi esitluse käigus toodi välja mitmeid soovitusi olukorra parendamiseks. Analüüsiga on võimalik tutvuda sellel veebilingil.
Paneelarutelus osalesid Kristiina Nauts (Utilitas AS), Villy Lopman (AB Rask), Ingvar Saare (Lääneranna vallavanem), Lauri Tammiste (SEI Tallinn) ja Ivo Krustok (Riigikantselei rohepoliitika nõunik). Paneelarutelus jõuti seisukohale, et Eesti peab energiasiirde, heaolu ja energiajulgeoleku tagamiseks kiirendama taastuvenergialahenduste planeerimisprotsessi, kuid erinevate huvigruppide osalus ja kaasamine on samuti väga olulised, mida ei saa lihtsustatud korras läbi viia. Paneelsessioonis tõstatati üles küsimus, kuidas kiirkorras planeerimist toetada vajalike andmetega ja uuringutega. Tööriistad suurema üldistustasemega ja üle-Euroopaliste võrdlusuuringute andmete lihtsalt kättesaadavaks kasutamiseks (näiteks ESPONI kasvuhoonegaaside mõju hindamismeetod ruumiliseks planeerimiseks) on vajalikud, kuid üha rohkem on puudu ekspertidest, kes viiksid läbi keskkonna-uuringuid ja geodeetilisi analüüse.
Ettekanded (vajuta peale avamiseks):
1) Ingmar Pastak (Tartu Ülikool, ESPONi Eesti kontaktpunkt). Ülevaade ESPONi uuringutest
